Esimene lumi Sämi rabas

Kes oleks osanud arvata, et 2019. aastal tuleb esimene lumi maha 6. oktoobril ning seda isegi mitte talvepealinnas Otepääl vaid hoopis Rakvere külje all Sämi rabas!

Pühapäeva hommikul üllatas Sämi asulasse saabujaid maha sadanud lumekiht. Lumine maastik algas vaid mõni kilomeeter retke stardikohast nii et kaugemalt tulijad ei osanud kodust välja astudes sellest veel undki näha!

2019. aasta sügise teine Elamusretk viis 145 elamusretkelist avastama Sämi raba võlusid. 12 tegutsemisaasta jooksul pole elamusretkelised kunagi veel sügisel rabas uidanud – see viga sai nüüd parandatud.

Kokku osales Sämi elamusretkel 145 retkelist ning Elamuskilomeetrite tabelisse lisandus 2900 Elamuskilomeetrit. Vaata tabeli hetkeseisu siit.

Seekordset retke alustasime me Sämisilla turismitalust ning võtsime kohe suuna Sämi rabale. Mida lähemale jõudsime rabale, seda selgemaks sai asjaolu, et täna tuleb talvine elamusretk – lumekiht muutus aina paksemaks ning taamal paistev päike ei tahtnud kuidagi lähemale liikuda. Retkelised liikusid lumesajus nagu Talvesõja ajal. Möödudes Ojasaare golfiväljakust sai selgeks, et golfimängijad lund ei armasta – golfiväljak seisis tühjalt ning ootas juba kevade saabumist.

Sämi rabas oli korilaste hooaeg vahele jäänud – rabale lähenedes tervitasid meid mustikad, Sämi Suurlauka ümbruses suurepärased pohlaväljad ning lõpuks rabalaugaste vahel tuhanded tumepunased jõhvikad. Vahepeal tundus, et retkelised liiguvad edasi neljakäpukil – sageli kummardati ning haarati peoga hõrgutavaid marju suhu pistmiseks. Korilusspetsialistid tuvastasid ka hulgaliselt murakalehti ning arutati kukeseente liikide üle ning seda põhjusega – ka kukeseeni oli metsa all veel küllaga lisaks riisikatele ning puravikele.

Suurlauka külastamisele andsid vürtsi juurde ka kohalikud kuivenduskraavid, kuhu koprad olid proovinud ka korralikke tammesid ehitada, kuid ebaõnnestunult – sestap pidime kobraste langetatud kaskedest ise purded rajama ning neidmööda kraave ületama.

Kui Suurlaugas vaadatud, siis võtsime sihi juba väiksematele laugastele ning järgmiseks liikusime juba Sämi raba laugaste vahel – laukaid oli siin nagu putru – kummikutega oli mõnus mööda nende kaldaid liikuda. Kahjuks oli lumi vähendanud punaste sügistoonide esiletõusmist sügises rabas, aga mis teha – lumises rabas pole oktoobri alguses ilmselt paljud käinud!

Talveilmale kohaselt ei puudunud retkelt ei soe tee ega ka Carmolise tilgad ning keset laukaid arutlesime Kalevi kommivaliku üle – igal ühel on kommisegu kotis ju oma lemmik! Energia-punktides saadi nii palju jõudu, et juba peagi jõuti tagasi stardipaika. Soe supp ning soe saun ning 5 kraadise veega Kunda jõgi olid ootamas – tublimad käisid saunas, julgemad ei peljanud end ka peale saunas käiku jõkke kasta. Räägiti, et ülesvoolu ujudes pidi naisterand olema, kus kaunid neiud aastaringeselt bikiinides vaatamata ilmale päikest naudivad – millegipärast keegi meestest seda ülesse ei leidnud!